Tere Eesti Põllumees!

Albit on bioloogilise päritoluga antistressant, fungitsiid ja taimede kasvuregulaator:

  • Antistressant - neutraliseerib stressi, mida põhjustavad keemilised pestitsiidid ja väetised
  • Fungitsiid - tõstab taimede immuunsust erinevate haiguste vastu
  • Taimede kasvu regulaator - stimuleerib taimede arengut, kaitseb põue ja abiootiliste stresside eest 

 Albiti efektiivsust on kontrollitud üle 500 ametliku katsega ja üle 60 põllukultuuri kasvatamisel (teraviljad, päevalilled, hernes, soja, suhkrupeet, kartul, raps, lina, viinamari, õun, juurvijald jne)

 Tõstab saagikust keskmiselt 5 - 20%. Tagab saagikuse suurenemise teraviljadel 2,9 – 10,7 ts/ha, suhkrupeedil 48,1 ts/ha, päevalillel 3,4 ts/ha, kartulil 34,3 ts/ha, sojal 3,2 ts/ha. Saagikuse juurdekasv on keskmiselt 2,25 korda suurem kui analoogsetel preparaatidel

 Tõstab põuakindlust taimedel 10 – 60%


Vähendab pestitsiidide poolt tekitatavat taimede stressi, mille tulemusena taimede saagikus on keskmiselt 16,6% kõrgem kui puhtalt pestitsiide kasutades

Parandab saagi kvaliteeti (suurendab kleepvalgu sisaldust teraviljas 0,5 – 5,1%); 1ml Albiti kasutamine toodab keskmiselt juurde 3,4 l rapsiõli  

Albit kaitseb taimi 26 erineva taimehaiguste vastu (juuremädanik, erinevad bakteriaalsed haigused). Preparaat omab võimet tõsta taimede immuunsust haiguste vastu. Ta aktiveerib mullastiku  kasuliku mikrofloora arengut. Tänu nendele omadustele suureneb taimede võime omandada väetisi 20 – 45% ja võib vähendada  kasutatavate fungitsiidide kogust. Kokkuvõttes  on võimalik vähendada saagi kasvatuse kulutusi

 Albiti toime stabiilsus on keskmiselt 1,96 korda kõrgem, kui teistel biopreparaatidel ning 26% parem kui keemilistel fungitsiitidel. Preparaat võimaldab saavutada kõrgemat efektiivsust aastast aastasse erinevate ilmastiku- ja kasvutingimuste juures

 Albiti rahaline kulu ühe ha põllumaa kohta on keskmiselt 4 – 6 eurot kasutuskorra kohta 


Iga liiter Albitit annab lisasaaki keskmiselt 56 ts talinisu, 43 ts suviodrat, 73 ts kartulit, 42 ts päevalilleseemet

Albit on ohutu nii inimestele, loomadele kui ka taimedele 


Albitit kasutatakse 33 erinevas riigis - Ameerikas, Austraalias, Euroopas ja Aasias. Ja seda juba peaaegu 20 aastat.

Preparaati kasutavad edukalt juhtivad teravilja, kartuli, peedi ja linakasvatuse tööstused.


 Eestis, Lätis ja Soomes on 2010/2011 viidud läbi katsed, mis tõestavad Albiti efektiivsust ka meie regioonis. Katsed on tehtud rapsi ja teravilja kasvatamisel. Albitit kasutades võid säästa ca 20% väetiste kasutamise arvelt. Tänu saagikuse kasvule, toob Albiti ostuks kulutatud iga euro tagasi viis kuni seitse eurot.

Eesti uudised 2016

Kuidas Margus Lepp Voore farmis rekordeid püstitas? 


Margus Lepal on 2014. aasta parima Eesti taimekasvataja tiitel, ta on möödunud aasta viljelusvõistluse võitja ja kahtlemata on ta üks parimaid oma ala spetsialiste maailmas, kuna suutis ületada talirapsi saagikuse kehtiva Guinnessi rekordi käesoleval aastal. Aga kuidas ta seda teeb? Kas tal on vanajumalaga diil tehtud? Või on tal mõni salanipp? Loe edasi...

           

Kas imerohi viljakasvatajale?

Eesti viimaste aastate viljelusvõistluse võitjad on biostimulaatorina kasutanud bakterväetist Albit, mille kohta on loodud isegi oma koduleht. Sealt võib lugeda, et Albit on antistressant, mis neutraliseerib keemiliste pestitsiidide ja väetiste põhjustatud stresse. Albit on ka fungitsiid, mis tõstab taimede immuunsust mitmete haiguste vastu. Ja lõpuks on Albit taimede kasvu regulaator, mis stimuleerib taime arengut, olles ühtaegu kaitse põua ja abiootilise stressi vastu. Vägisi jääb mulje, et tegu on viljakasvatajale mõeldud imerohuga. Loe edasi POSTIMEHE MAAELU lisast...