Põhilisteks öko stressideks, mis mõjutavad saagikust on eesti oludes kaks peamist tegurit – need on põud ja ekstreemsed temperatuurid. Järjest soojeneva kliima oludes omandavad need nähtused järjest suuremat mõju meie keskkonnale ja põllumajandusele. Halvad ilmaolud võivad nurjata kõik põllumeeste pingutused ning võib rajooniti ette tulla, et hävivad nii tali- kui suviviljad.

Ilmastiku olud on põhilisteks saagikust mõjutavateks teguriteks- seepärast on ülioluline suuta mõjutada taimede põua taluvust, nende vajadust vee järele, taluda ekstreemseid temperatuure. Vene teadlased valisid selle tee, et arendasid välja uue põlvkonna taimekasvatus preparaadi, mille abil on võimalik neid probleeme lahendada. Tulemuseks on, et 2008 aastast on kasvustimulaator Albit sertifitseeritud Venemaal, kui ainus vahend mis aitab põuakindluse tõstmisel. Teaduskatsete tulemusel on kindaks tehtud, et taimede põuakindlus tõuseb Albiti kasutamisel 10-60% ning ühe tonni teravilja kasvatamiseks kulub ca 10% vähem vett.  (Vene Teaduste Akadeemia katsed)

Katsed suvinisuga näitasid: Põud on kompleks nähtus, mis reeglina koosneb kahest tegurist –sademete puudus ja kõrge temperatuur. Katsetes hinnati eraldi taimede taluvust kõrgetele temperatuuridele kui ka vastupidavust niiskuse puudumisele – aluseks võeti taimede niiskuse hoidmis võimet, lehtede vee sisaldust ja aurumise intensiivsust lehtedest.Reglemendi järgne Albiti kasutamine suurendas taime võimet kõrge temperatuuri ja veepuuduse poolt tekitatud stressi ületada, näitajad paranesid alljärgnevalt.

Таbelis katsete keskmised tulemused

Albiti kasutamine tõstis nisu vastupidavust kõrgetele temperatuuridele 134- 160% võrreldes kontrolliga põuatingimustes ja 107- 153% suurte sademete korral. Seejuures Albitiga töötlemisel tõusis põuakindlus just ajaga. Niiskuse aurumise intensiivsus lehtedest vähenes 453 grammilt 203 grammini biomassist tunnis (vihma korral), aga põua korral 247lt 171 grammini biomassist tunnis. See näitab et taim kasutas Albiti kasutamise korral vett tunduvalt säästlikumalt. Vee kasutus 1 tonni teravilja tootmiseks võib väheneda ca 10%.

Tootmiskatsed kinnitavad ka seda,et Albiti kasutus stimuleerib tunduvalt suurema juurestiku arengut võrreldes kontrolliga. Toimub juurestiku oluliselt kiirem ja tugevam areng. Sellega suureneb taime võime omastada niiskust ja toitaineid ning taim muutub põuakindlamaks , tõuseb tema kasvu jõud- ja energia. Sellelaadseid katseid on tehtud peale teraviljade veel ubade, päevalille, suhkrupeedi ja köögiviljadega. Katseid on tehtud nendes rajoonides Venemaal, kus põud on normaalne igaaastane nähtus suvel. Seejuures on Albiti mõju suurem just nendel rasketel aastatel, kui sademeid on eriti vähe olnud. Nendel aastatel võib ta osutuda mitte ainult saagi päästjaks vaid anda korraliku majandusliku tulu.  Teraviljadel on saagikuse suurenemine olnud keskmiselt siis 18%, kartulil isegi ulatunud 74%ni- seda sis võrreldes kontrolliga. 

Tootmiskatsed on näidanud  seda, et katsealuste taimede vastupanu on suurenenud ka järskudele temperatuuri kõikumistele , öökülmadele, liigniiskusele ning pestitsiidide poolt põhjustatud stressidele.  Seega Albit on osutunud väga laiapõhjaliseks antistressandiks.  Albit suudab vähendada suurimate  stressitekitajate – raskete ilmatingimuste ja pestitsiidide mõju saagikusele, mille tulemusena toimub saagikuse suurenemine.

Kokkuvõtlikult see teema:

-Albit tõstab taimede põuakindlust

-Albit tõstab taimede vastupanuvõimet järskudele temperatuuri kõikumistele, miinustemperatuuridele

-Albit kergendab seemnete puhtimise korral taimede talvitumist

-Albit vähendab taimede veetarbimist

-Albit toimib kui antistressant pestitsiidide kasutamisel, aitab turgutada ja taastada taimede kasvu kui taimed on saanud kahjustuda rahe, talvitumise, pestitsiididega üledooseerimise ning pinnase reostumise korral.

Albit on antistressant, kasvustimulaator ja fungitsiid.