Albiti kasutamine koos insektsiididega on andnud praktikas häid tulemusi.
Insektsiidid on pestitsiidid, mida kasutatakse võitluses kahjuritega. Nii nagu herbitsiidid ja fungitsiidid osutavad ka insektsiidid stressi tekitavat mõju põhitaimele. Seega hävitades kahjureid tekitame me taimedes stressi, mis omakorda vähendab saagikust ja alandab saagi kvaliteeti.
Kahjurid mitte ainult ei hävita otseselt meie saaki vaid kannavad edasi ka erinevate haiguste viiruseid. Hävitades kahjureid insektsiidi ja Albiti seguga, tegutseb Albit kui antistressant ning samas on tähtis ka tema kui fungitsiidi omadused- ta tõstab taime immuunsust. See on tähtis just viirushaiguste leviku ärahoidmiseks. Keemilised protsessid , mida albit taimedes esile kutsub on sarnased mis tekivad koos herbitsiidide ja fungitsiididega kasutamisel.
Albiti kasutamisel koos insektsiididega mittesobivust ei ole täheldatud. Erinevad katsed koos insektsiididega kinnitava, et kui puhta insektsiidi kasutamine annab näiteks nisu kasvatamisel saagikuse tõusu võrreldes kontrollpõlluga ca 16-18%, siis lisades lahusesse albitit on saagikuse tõusuks saadud 30-32%. See tulemus ei ole puhtalt albiti kui antistressandi tulemus- vaid siia lisanduvad ka Albiti kui fungitsiidi ja kasvustimulaatori mõju.
Katsed näitavad, et insektsiidi kasutamise tagajärjel pidurdub taime kasv- rakusisene toitainete transport aeglustub, fotosüntees aeglustub , väheneb ka kleepvalgu sisaldus teravilja kasvatusel- kõige selle tagajärjeks on nii saagikuse kui saagi kvaliteedi langus. Albiti toimeaine aitab siin neid probleeme nivelleerida ning taime kasv ja tema omadused ei kannata nii suurel määral, kui ilma temata.
Siia juurde sobib ka diagramm, mis on tehtud herbitsiidi kasutamisel:
Ühed parimad tulemused insektsiidide ja Albiti koos kasutamisel on saadud rapsi kasvatusel.
Tänu sellele, et Albit toimib vastumürgina, on võimalik suurenda rapsi saaki 0,17-1,09 t / ha (keskmiselt 0,39 t / ha). Aastal 2015 oli püstitatud maailma rekord suurima rapsi saagikuses (6,86 t / ha), mis on ka Eesti põllumajanduse ajaloos suurim rapsi saak. Põllu suurus oli 39 ning rekordi püstitas talunik Margus Lepp.
Samuti suurendab Albit õlisisaldust seemnetes 0,3-1,3%, õli saaki 82,7-297 L / ha, suurendab seemnete kaalu ( 1000 seemne kohta 08-45,3 g), seemnete kogust per 1 taim 6,8-41,8 tk, seemnete massi 1 taime kohta 0,68-3,8 g. Tuleb märkida ka Albiti immuniseerivat mõju järgnevate haiguste vastu: fusarioos (bioloogiline efektiivsus 48%), blackspot (bioloogiline efektiivsus 21-79%), Sclerotínia (bioloogiline efektiivsus 31-75%), blackleg (bioloogiline efektiivsus 50-67%).
Rapsi põldkatsetes Albit suurendas:
• rapsi saagi 1,7-10,9 tsentnerid / ha,
• õli sisaldust rapsi seemnetes 0,3-1,3%,
• õli pressi 82,7-297 liitrit / ha,
• seemnete kaalu 1000 seemnete kohta 08-45,3 g,
• seemnete arvu taimedes 6,8-41,8,
• seemnete massi ühes taimes 0,68-3,8 g,
• varre pikkust 2,5-4,3 cm.
Kokkuvõtteks võib öelda, et olemasoleva katsematerjali põhjal Albiti kasutamine koos insektsiididega teravilja, rapsi, kartuli, juurviljade jne. kasvatamisel on andnud keskmiselt 36,1% saagikuse tõusu võrreldes kontrollpõlluga. Katsed näitavad, et puhta insektsiidi kasutamine ei ole nii efektiivne kui Albitiga koos.