Albit omab ise fungitsiidseid omadusi, tema kasutamisel koos keemiliste fungitsiididega võimendub viimaste kasutus efekt ning tõuseb taime immuunsus haiguste vastu.
Albit – see on fungitsiid, millel on unikaalsed immuunsust tõstvad omadused. Ta omab kaitse efekti äärmiselt suure arvu taimehaiguste ennetamiseks. Ta ei oma võimet tappa haiguse põhjustajaid patogeene, vaid tal on võime tõsta taime immuunsust haiguste vastu- tõsta taime vastupanu võimet nakatumisele. Kasutades teda koos fungitsiididega võimendub nende efekt. Tänu sellele on tema kasutuspraktika olnud äärmiselt edukas.
Esimese ja teise põlvkonna fungitsiidid olid reeglina kahjulikud nii haigus tekitajatele patogeenidele, kui ka taimele endale. Kolmanda põlvkonna fungitsiidid on mürgised ainult haigust tekitavate patogeenidele ja vähe toksilised taimele endale. Nad tungivad taime sisemusse hävitades haigustekitajad, aga vähendades ka taimede loomulikku immuunsust ning juhul kui pinnases leidub haigustekitajaid siis nõrgestatud taim võib saada kordus nakkuse või haigestub mõnda teise haigusse.
Neljas põlvkond fungitsiide kujutab endast aga vahendit, mis ei hävita haigustekitajaid patogeene vaid vähendavad nende võimet taime nakatada ning tõstavad taime loomulikku immuunsust. Tänu sellele tegutseb Albit kui laia spektriga süsteemne fungitsiid. Albit on neljanda põlvkonna fungitsiid.
Albiti bioloogiline efektiivsus taimehaiguste tõrjel jääb keskmiselt vahemikku 40 – 80 %. Suurim mõju on tal teraviljadele, suhkrupeedile jne. vaata alljärgnevat tabelit:
Põhiliseks mehanismiks, kuidas Albit mõjub juuremädanike vastu on taime immuunsuse tõstmine seemnete töötlemise käigus ja preparaadi mõju pinnase mikrokliimale risosfääris. Seemne töötluse käigus ainult keemilise puhisega rikutakse ka seemne loomulikku immuunsust ning kui pinnases on haigusttekitavaid patogeene, siis tekib seemnele kordusnakkuse oht. Lisades Albitit puhtimislahusesse tekib seemnel palju komplekssem, kestvam kaitse nakkuste vastu, mis ei sõltu seemne või pinnase nakkuse vormidest.
On teada,et fosforväetised aitavad piirata erinevate mädanike levikut. Seetõttu on oluline Albiti toimeaine omadus viia mullas olevaid toitaineid taimedele omastatavasse olekusse (fosfori osas on see kuni 47%) ja parandab taime võimet omastada toitaineid. Albit tõstab kõrvuti vahetu mõjuga taimele ka taime varustatust toitainetega läbi selle, et tõuseb pinnase kasulike mikroorganismide aktiivsus. Moskva Riikliku Ülikooli katsete põhjal võib väita, et taimed omastavad pinnasest albiti toel rohkem N-43%; P-33% ja K- 38% elemente.
Taimehaigustest on just juuremädanikud kõige suurema leviku ja mõjuga saagikusele. Samas on kindlaks tehtud,et just sellele haigusele on Albitil kõige suurem mõju- immuunsuse tõus on teraviljadel ca 80%. Selle saavutamine eeldab muidugi Albiti kasutamist nii puhtimissegus kui ka pritsimissegus. Vähendades kemikaalide tekitatavat stressi suurendame me ühtlasi taimede vastupnuvõimet haigustele. Juure mädanikud on haigustest suurima mõjuga saagikusele, soovides mõjutada saagikust- mõjuta saagikust enim mõjutavaid tegureid.
Infektsioonide vastu, millesse taim on juba nakatunud Albit ei ole efektiivne. Sellisel juhul tuleb kindlasti kasutada keemilisi fungitsiide millele võib lisada Albitit. Sellisel juhul toimub keemiliste fungitsiidide toime võimendumine nagu enne kirjeldasime. See kehtib nii seemnete töötlemise kui ka hilisema pritsimise korral.
Seega kui ei ole teada seemnete ja taimede nakatumise tase soovitame kasutada Albitit alati lisana töötlemis segus- sellega väldime kemikaalide stressi tekitavat mõju, võimendame fungitsiidide mõju, me tõstame seemnete ja taimede immuunsust haiguste vatu ja seeläbi suurendame saagikust.
Albit on antistressant, kasvustimulaator ja fungitsiid.