Albit parandab taimede toitainetega varustatust ja väetiste efektiivsust.

Moskva Riikliku Ülikooli poolt tehtud katsed näitatavad, et Albiti kasutamine koos väetistega on väga efektiivne. Kuna preparaat omab laiapõhjalist mõju taime erinevatele vajadustele, siis ei saa üheselt öelda, mis on tähtsaim tegur lõpptulemuse saavutamisel.

Kõigepealt kasvustimulaatori roll. Tänu sellele stimuleeritakse taime juurestiku kasvu, tõstetakse taime võimet võtta vastu rohkem toitaineid, aktiveerub kasulike bakterite tegevus taime juurtel ja risosfääris.

Albit on ise väetis- tema koostisse kuuluvad erinevad mikro- makro elemendid. See on oluline eelkõige puhtimissegudes kasutamisel ja varases kasvufaasis. 

Albiti toimel suureneb toitainete omastatavus(vt graafikut –punane näitab albiti mõju). Ta on suuteline viima taimele omastatavasse olekusse mitte ainult lisväetisi vaid ka juba pinnases olevaid keemilisi ühendeid, mis muidu ei ole omastatavad taimede poolt. Eriti efektiivne on albit fosforväetiste muundamisel omastatavasse vormi. Kui tavaliselt on väetistes ca 20% omastatavat fosforit, siis siin suureneb see 47%ni. Kaaliumi puhul suureneb see näitaja 18% ja lämmastikul 25%. Seejuures on fikseeritud ka NPK jõudmise suurenemine just taime erinevatesse osadesse- näiteks suvinisu teradesse rohkem 10 -70%.

Albit tõstab kõrvuti vahetu mõjuga taimele ka taime varustatust toitainetega läbi selle, et tõuseb pinnase kasulike mikroorganismide aktiivsus. Moskva Riikliku Ülikooli katsete põhjal võib väita, et taimed omastavad pinnasest albiti toel rohkem N-43%;      P-33% ja K- 38% elemente.

Aktiveeruvad need bakterid, mis fikseerivad otse atmosfäärist lämmastikku. Nii saadakse ca 40 kg/ha kohta täiendavat lämmastikku.

Täiendav fosfori omastamine aitab omakorda tõsta taime immuunsust haiguste vastu.